9. august

02:04 Arbuusisuhkur
Maailma raskeim päev. God!! Jalad hakkavad iga hetk küljest ära pudenema. Aga asi oli seda väärt.
Kell kaheksa suutsin silma enamvähem lahti kangutada ja kargu alla lükata. Hommikusöök oli kesisepoolne. Ühel laual kukkus keset hommikusöögisaginat jalg alt ära. Neil oleks ikka tõsist mööbliuuendust vaja. Või isegi Extreme Makeoveri Home Editionit :D Minu voodi pidi kah keset ööd kokku vajuma. Logises igas mõeldavas suunas.
Kell kümme suundusime bussijaama, et oma kotid hoiukodusse anda. Suht geniaalne idee oli see :D Hakkasime Toweri suunas marssima. Nägime uuesti Westminster Abbeyt, Big Beni, parlamendihoonet, London Eyed... Jah, see oli matka suhteliselt alguses, kui me veel naiivselt arvasime, et päikeselisel ja kuumal suvepäeval on ilgelt mõnus mööda linna kapata. Oo, seda teadmatust!
Towerisse jõudmise ajaks oli juba kainda väss ja palav ja... Aga seisime ausalt piletisaba ära ja siis sissepääsusaba ja siis 10 minutit ekskursiooni algust oodates... Selleks hetkeks jalad juba kainda protesteerisid igasuguse seismise vastu. Aga smaas. Nad oleks ka suure käimise vastu protesteerinud. Nagu ma kohe näitlikult teada pidin saama.
Meie giid oli maailma parim. Ausalt. Selline irooniline ja enesekriitiline, just the way we like it. kahju oli kohe, et see tuur ainult 30 minutit kestis. Kes teadis, et Beefeaterid elavad päriselt ka Toweris?? 
Pärast uurisime omalkäel maad. Kroonijuveelid olid THE ULTIMATE BLING. No tõesti. See Aafrika Täht seal valitsuskepi otsas on mu rusika suurune peaaegu ja kõik need sädelevad tiaarad ja teemandid...
Iga tüdruku unistus. Ja giidil oli õigus. Neid tohutuid seljakotisuuruseid safiire, rubiine ja smaragde vaadates tekiks küll igal kihlatud naisel soov see liivatera suuruse killiuga sõrmus oma mehekesele vastu vahtimist lajatada ja talle konts suurde varbasse suruda.
Nägime paari nunnut piinariistakest ja kuningas Henry VIII raudrüüd, millel oli MASSIVE väljasopistus ühes intiimses kohas. Ma ei kujuta ette, kuidas sellise raudrüüga sadulas istuti. Võibolla oli sadulasse ka spetsiaalne õnarus uuristatud?
Tagasitee oli piin. Päike küpsetas armutult, jalad olid ümmarguseks kulunud ja janu tahtis tappa.
London Eye külje alt leidsime Mäki, milles tungles tuhat inimest, kes kõik tahtsid sama mis meie. Lõpuks saime siiski oma joogid ja söögid ja istusime väljas jõe ääres pingil lõunat süües :) Mingi tüdruk pommitas meid ja tahtis endale ja oma sõbrannale koolaraha saada. Väga huvitav suhtumine... Oleks ka pidanud sellise skeemiga lagedale tulema :PSiis tagasi bussijaama, pagas, poetrett ja bussile.
kaks tundi hiljem, siin me oleme. Tgasi Stanstedis. Toweri ekskursioon haukas meie päevast 8h suuruse tüki. Päris arukas oli see eraldi päevale mahutada. 
Pingid saime seekord veits vaiksemasse nurka ja ilma käetugedeta, niiet on isegi lootus, et saab normaalselt pikali visata ja magada äkki isegi.
Oh, homme hommikul koju! Trix ja famiilia ja mu kapsaussike... Here I come!
Ei, ilgelt lahe on olnud, ilgelt hariv ja huvitav ja elamusterohke... Enesekindlust ja julgust andev, lahedaid inimesi täis ja pikk ja hullumeelne ja cool...
Aga kojusõit tuli ikka päris õigel ajal. See reisi alguses purskkaevu visatud münt ja soov, et reis tuleks lahe ja meeldejääv ja õnnelik, läks ikka asja ette. Oli lahe ja meeldejääv ja õnnelik. 

Raha jäi mul reisist järele 59 penni.


0 Reisikirja | edit post

8. august

01:46 Arbuusisuhkur
Kes ei ole isiklikult kogenud, ei kujuta ettegi, kui väsinud ja uimane ja üleni valutav võib inimene olla, kui ta on öö veetnud lennujaama pinkidel.
Mina sain kokku vist paar tundi magada. Poole tunni kaupa terve öö jooksul. Täielik uims oli olla, kui kaheksa paiku lennujaamast minema roomasime.
Panime oma õnne proovile ja üritasime oma eilse seisuga kehtivuse kaotanud bussipassidest viimast välja pigistada. St tahtsime tasuta Londonisse saada. Õnnestus. 10 naela kokku hoitud jälle. Täielik tuimus oli, teised magasid bussis, mina olin liiga üleväsinud vist, ei saanud silmagi kinni.
Londonis seadsime omale eesmärgiks mõistliku hinnaga öömaja leidmise. Kolmest kohast küsisime: esimeses oli kahese toa hind 90 naela, teises kolmese toa hind 90 ja kolmandas kolmese toa hind 75. Jäime selle juurde. See on üks indialaste peetav pleiss, kus saime keldrikorrusel asuva toa, kuhu väike riidekapisuurune dushiruum on sisse ehitatud ja puha. Hehh. Pole kõige hullem koht, kus me olnud oleme. Aga parim ka mitte.
Käisime poodides (ma tean, parandamatud!) ja Fox sai alukad ja Leeni sai boolero. Mina leidsin ühed elu nummid valged teksad. Aga raha pole :D
Mäkis lõuna, siis hotelli tagasi ja magasime. Kohe normaalsed mitu tundi. Urrh, lõpuks voodi, linad, vaikus ja rahu. Täielik õnnistus.
Siis hea pikk dush, puhtad riided selga ja linna. Pime oli juba, kui välja läksime. Hästi mõnus, polnud liiga palav, aga hea soe; linnatuled...
Istusime Buckinghami palee ees purskkaevu ääres. Ilge rahu ja romantika :D Oleks võinud seal vabalt lausa terve öö olla.
Tagasi jalutades käisime toidupoest läbi ja nüüd võtame oma "voodi-ööst" viimast. Homme Towerisse ja kui nad meis sinna kinni ei müüri, siis õhtul lennujaama tagasi ja esmaspäeva hommikul koju. 
Sellist TÕELIST tüdimust ja igatsust ja meeleheidet polegi selle reisi jooksul veel peale tulnud. Väga positiivne.
0 Reisikirja | edit post

7. august

01:23 Arbuusisuhkur
Päris teguderohke päev. Alustasime Yorkist kell 10:00. Tuli välja, et Londoni bussi olime 20 minutiga maha maganud, järgmine oleks läinud kell 16 või midagi sinnakanti. Plaanid tuli käigult ümber mängida.
Leidsime sobiva Cambridge'i bussi. Enne väike tuur mööda linna toidupoe otsinguil. See on küll Eestist kardinaalselt erinev, et siin tuleb tõsist vaeva näha, et mõni toidukas leida, kui näiteks Rakveres peaks seotud silmadega ringi käima, et mitte mõnd näha. Samas on siin söögikohti jalaga segada (vaata ainult, et mõnesse sisse ei komista!) ja Eestis pole jälle nendega igal pool parim lugu.
Igastahes veetsime tänasest päevast 8h bussis. Päris kena tagumikutreening. Aga no inglise muinasjutukülakeste vaated olid ikka päris kenad. Võimalik, et kokkuvõttes on kõik kõike väärt :)
Ja siis läks huvitavaks. Kell 21 olime Cambridge'is. Kolm hostelit/B&B'd olid kinni. Ühes maksis öö 30 naela per lõust. Lonkisime mööda Cmabridge'i tänavaid, aga rohkem hosteleid silma ei hakanud. 
Tagasi bussipeatusse. Õnneks/kahjuks/Foxi õuduseks ühendab Cambride'i Stanstediga pea 24/7 liikuv bussiühendus. Sellest saigi meie tänane öömaja. 
Stanstedi lennujaam. Hohh, me arvasime, et ei satu siia veel paar päeva! Aga noh... Nii need asjad lähevad, kui detailide üle muretsemisest loobuda :)
Sõime Burger Kingis õhtust, jalutasime läbi raamatupoe, saime need tavalised Stanstedi ebatavaliselt ebamugavad pingid... Ja siin me nüüd passime. Või mis, nii väss on olla, et kui selle siin lõpetan, siis jään vist automaatselt magama.
Kaotasin arvutisse 3 naela, kui netti tahtsin. Ebaõnn. Aga no ühjed turistid andsid mulle ennist 10-naelase 5 mündi vastu, niiet enamvähem plussis ikka. 
Pole aimugi, mis edasi saab. 3 ööd siin vastu ei peaks, lendu varasemaks muuta ei saa, kui just meeletuid makse ei taha tasuda...
Peab vist Londonis öömaja hankima, aga raha pole kah just jalaga segada... No näeb. Siiani on meil küll igal pool väga-väga vedanud. Ehk veab ikka lõpuni ka :)

P.S. Kõrval istub mingi Leedu memm. Hästi armas, tundis eesti keele ära ja puha. Hoolitseb siin vaikselt minu eest, nagu vanaema oleks. Tirib pluusi alla ja käsib magama jääda. Hehh. Räägib minuga mingist katoliku preestrist või kellestki, kes nüüd surnud on. Kahjuks natuke liiga vaikselt ja liiga suure aktsendiga, et ma kõigest aru saaksin. 
Fox ja Leeni põõnavad nagu notid. Kell on pool kaks öösel. Memm meenutab ikka väga mingit vanaema. Võibolla mitte tingimata minu oma siiski =)
0 Reisikirja | edit post

6. august

01:05 Arbuusisuhkur
Et siis inglise hommikusöök. Njah. Õlimunad, mille kaalust 50% moodustab õli ja 50 muna. Väga kummaline, aga libedalt läks alla vähemalt. Ju õli aitas.
Kuut naela nagu küll väärt poleks, aga vähemalt toit. Ja mitte burks. Kuigi artereid blokeerib arvatavasti hulleminigi. Aga ikkagi hommikusöök. Hoiame positiivset suhtumist, onja :D
Siis lebosime veel tunnikese oma toas, vaatasime telkust Sõprade igivanu osi ja lasime Foxil veel natuke magada. 
Linn on täielik nummidus ikka. Tahtsime 12:30-sele jumalateenistusele ka jõuda siia kuulsasse Yorki katedraali, aga ei õnnestunud. Selle eest saime tonnis poodides hulkuda, Leeni sai raamatu ja mina...
OHHHH, oodake ainult. Ma sain oma elu kõige ilusamad kingad. Ever. EVER. Kingad, milles ma abiellun, veedan oma pulmaöö ja mesinädalad, saan kõik oma lapsed ja milles ma sunnin neid ennast matma.
Kas see, või variant, et ma püüan neid kanda oma ema juubelil ja poole peo pealt tatsan ringi paljajalu. Aga vähemalt elavad nad mu kapis igavesti. I could have sex with those shoes.
Ja siis jalutasime kohalikul turul. Ilgelt palju inimesi ja peaaegu sama palju ilusaid koeri. Leidsime ühe kena pargi, kus ma šokeerisin inimesi oma kontsadega. 
Praegu on väike puhkepaus, aga varsti vist linna tagasi, Fox tahab raamatut ja siis vist mingi pubituur ka. Meibi.

Hiljem.

Fox sai ka lõpuks skoori avatud ja ostis raamatu. Leeni sai SpongeBobi õlakoti (ilge numm!). Käisime pubis ka. Suutsin vältida kulutamist, aga ostsin pärast toidupoest süüa. Homme jälle liikvel. Väike väss juba. tahals vaikselt koju. 16 päeva oli päris ideaalne pikkus.
0 Reisikirja | edit post

5. august

00:54 Arbuusisuhkur
Äratus kell 8:00. Pool üheksa polnud keegi toas veel vurrugi liigutanud. Võtsin oma enesekindluse kokku ja sulasin ülemiselt narilt oma napis pidžaamas ja karvastes jalgades alla.
Dushiruum oli päris... Emm... Avalik. Pmst võimatu oli ilma alasti ringi jooksmata pesema saada. Aga mul õnnestus oma lihalikku aaret valvata ja keegi ei näinud midagi isiklikku :D
See oli lõpuks üks hostel, kus check out oli kell kell 11:00 ja saime veits kauem leboda. 
Hommikusöök Burger Kingis, MEELETU poeralli Manchesteri šoppingukeskustes, väga valusad jalad, kaks korda kadunud Leeni, üks kord kadunud Fox. Foxi unistuste kingad, mis poodi jäid.
Lõpuks jõudsime kella ühe paiku bussijaama, Leedsi buss oli just peatusest lahkunud. Ootasime tund aega, aga siis saime ilusti bussi (nahkistmed!!).
Leedsis nägime bussijaama, leidsime, et ei jää paljust ilma ja pooljuhuslikult jalutasime kohe Yorki bussile. 
York on väga nummi. Saime toa väga armsas B&B's, kus on VANNITUBA TOAS ja hommikusöök hinnas. Selline luksus, nagu Hiltonis elaks. Reisi algusest peale pole kordagi sellist õnne enam olnud. Hästi armsad inimesed ka.
0 Reisikirja | edit post

4. august

00:46 Arbuusisuhkur
Manchesteris. Jälle üks huvitav noortehostel, mõnes mõttes uus, aga kui paaris sellises juba ööbinud oled, tuleb kõik päris tuttav ette.
Alustasime hommikut kell 9:00 Stirlingis. Väike hommikusöök Mäkis (gaad, burksidest on isu ikka nii täis!), Foxil oli menüüga väike probleem ja kättemaksuks tegi ta nende peldikuga sõnulkirjeldamatuid asju. Peaks Lonely Planetisse kirja saatma nende järgmise reiskogumiku jaoks, et nad mainiks ära: see hoone põletati arvatavasti täna päeval maha. Keset linna ei lubata vist sigalat avada?
Eniveis. Vaevalt olime jõudnud jala bussijaama tõsta, kui esimene buss oli kohe Glagow oma. 4.50 pileti eest ja tund aega sõitu garanteeritud. Ostsin jälle meeletult raamatuid, aga asi oli seda väärt. Mul on triloogia koos nüüd.
Glasgow bussijaamas sai tiba oodata (loe: 45 minutit) ja pärast juba harjunud segadust meie bussipassidega algas 5h pikkune sõit Manchesteri suunas. 
Loodus kena nagu tavaliselt. Sõitsime karjast rekkadest mööda. Üks juht winkis, 250 jõllitas niisama.
Manchester on päris huvitav linn. Selline vähem keskaegne, rohkem modernne, meenutab mõnd ameerika suurlinna.
Hostel on suht getos siin. Jälle sain ülemise nari. Mu all on hirmuäratava välimusega mehhiklane. Ta arvatavasti lükkab seatapunoa öösel läbi madratsi mulle kõhtu, kui ma peaks liiga kõvasti peeret... see tähendab... piuksatama.
Käisime pubis. Hästi lahe koht. Üks kohalik onu püüdis veits pealetükkival moel meiega tutvuda ja jalgpallist rääkida. Me ei võtnud vedu. Too bad.
Steik oli kuiv nagu tallanahk, aga liha on liha, I guess. Kõhu sai küll korralikult täis. Ja see oli miski, mis polnud külm EGA burks!! :D
Homme Yorki vist. Arvatavasti. Need kambakambrid on küll suht ära tüüdanud. Tahaks mõnd kolmest tuba, kus ei peaks pidevalt mingitele võõrastele meestele otsavaatamist vältima ja oma elu pärast kartma. Aa, ja mu uus pidžaama on ikka suht napp. Ja ma pole jalgu raseerinud. Pole ime, et toas koguaeg selline sunnitud vaikus on, nad arvatavasti ei usu, et ülemise nari gorilla rääkida oskab. Varsti pakuvad veel banaani kah. 
Ahh. Ja mina ei tea, mis ma selle rahaga teen, aga sellega on kuidagi kitsas käes. Loodame parimat.
0 Reisikirja | edit post

3. august

00:31 Arbuusisuhkur
Jälle kirjutan bussis. Et ma ka kunagi ei õpi! Saime 9 ajal hotellist tulema. God, see oli ikka räpane koht! Ja ma unustasin selle fakti pidevalt ära ja käisin ikka paljajalu WC-s. Mul on kindlalt jalaseen nüüd.
Üks kena naine bussipeatuses hoidis meie raha kokku ja soovitas 5 minutit oodata, et odavamale bussile saada. Inimesed on ikka nii kenad siin! Soe tunne tuleb hinge kohe =)
Mis tuletab mulle veel paari kokkuhoidu meelde. Eile käisime Drumnadrochiti kohalikus pubis söömas. Seal oli ilgelt hea tume õlu! Super! Igatahes unustasid nad Leeni prae arvele märkida ja me hoidsime nii umbes 15 naela kokku. Cool!
Ja täna Invernessis bussi oodates (1,5 h) kolasime jälle linnas poodides (lootusetud, ehh?) ja Fox vahetas pluusil hinnasildi ära. Igatahes sai ta oma topi kahtlaselt odavalt. Näete? Me käime siin ringi nagu rahvusvaheline kurjategijate jõuk. Pätikamp. OMG, kui alla ma olen ikka käinud!
Ja söömas käisime. Soe toit on ikka üle prahi, kuigi burksidest (kes oleks arvanud, et ma seda kunagi ütlen!? Appi, ma olen rikutud!) hakkab küll vaikselt kõrini saama. Nii. Nüüd on see öeldud. Jap.
Ja ära jäi plaan põhjarannik vallutada, selle asemel hakkame lõunasse tagasi liikuma. Tänane peatuspaik peaks hea õnne korral olema Stirling.

Õhtul hiljem Stirlingis.

Jõudsime kohale. Kohe esimeses hostelis, kuhu sisse astusime, olid voodikohad olemas. Kümnene segatuba. Igal voodil on nimi. Mina olen Brad Pitt. Haahhhaaaa, ma olen maailma seksisümbol, nannannaa! Leeni on Russel Crowe ja Fox Dougray Scott. Sweet. Me oleme kõik nii kuumad.
Edasin plaan on liikuda vaikselt lõunasse. Homme Glasgow ja sealt Leeds ja Manchester... 7. augustil pargiks end Canterburysse, kust 9.ndal sõidaks Londonisse, vahiks Towerit ja öösel magaks Stanstedis. Esmane plaan siis.
Mmm, sain täna lõpuks oma ketsidesse sisetallad, selline rõõm. Kui nad sellest eilsest veematkast veel läbimärjad poleks, paneks need jalga kohe.
P.S. George Clooney on kondine punapea. Milline pettumus. Ja Fox leidis lossi juurest omale elu armastuse. Haahh, kohe, kui kirjutamise lõpetan, tekstin Kaurile ja pakun lohutust.
P.P.S. Näen George'i alukaid! Kui ilus elu veel võiks olla! Õnneks pole tal multikategelastega pesu. Ma SUREKS, kui George Clooney kannaks multikategelastega pesu.

Teie Brad Pitt, Universumi Sex God.
0 Reisikirja | edit post

2. august - märg päev

00:15 Arbuusisuhkur
Otsustasime eile, et tänaseks äratust ei pane ja magame, kaua tahame. Leeni venitas suure valuga üheksani, mina magasin poole kümneni ja Fox kümneni. Oleme selle reisiga lootusetult rikutud. Pidime kaua magama, aga säh sulle... Masendav.
Maja oli meie päralt. Sai poolalasti ringi joosta ja elutoas hommikust süüa. Pigistasime köögis olevast kohviautomaadist sõna otseses mõttes viimase välja ja saime oma mikros soojendatud saiakeste juurde maailma halvimat kohvi. Täielik okse.
Kella 12 paiku sättisime end minekule. Tegin seljakoti pooltühjaks ja vedasin kaasa. See oli hea mõte, sinna oli väga käepärane veepudel ja kommipakk panna. Ja selles oli vihmakeep.
Igatahes. Kohe algusest peale tibutas. Kui poest välja astusime, oli tibutamine juba kergeks vihmaks kasvanud. Arutasime võimalusi ja otsustasime siiski oma matkaplaani juurde jääda.
Toidupoest väike vesi ja kommipakk, nagu eespool juba mainitud ja off we went!
Kuus minutit peale teekonna algust hakkas ladistama. See oli väga räige. Kolm pange vett tuli ruutmeetri kohta sekundis maha. Mul oli veel vihmakeep, see hoidis seljakoti ja ülakeha kuiva mul, kuigi teksad ja ketsid olid küll nagu basseini uputatud. Teistel polnud sedagi. Ma ei tea, kuidas nad hakkama said, mul oli puhtalt neid vaadates juba külm.
Urquhart'i (need šoti nimed ajavad mul juhtme kokku suht) lossini on Drumnadrochit'ist 3,2 km. Ladistavas vihmas. Kolme auto juhid lehvitasid, üks lasi signaali ka, kui me tee serval nagu uppunud kassid lossi poole lonkisime.
Pilet oli 7 naela, otsustasime seda mitte maksta ja hakkasime kohe tagasi jalutama. Geniuses. 
Foxil ja Leenil tuli mingi geenius-idee läbi kellegi karjamaa järve äärde tungida. Tekkis väike konfliktne moment, kui ma minemast keeldusin.
Aga see ei häirinud nende plaande, me lihtsalt ei läinud alla sellest spetsiaalsest kohast. Sada meetrit hiljem leidsime uue võimaluse. Mingid kalamehed ronisid seal üle värava ja ütlesid, et see on perfectly fine, sealt niimoodi läbi minna. Ja me läksimegi. Õnneks oli vihm selleks ajaks juba peaaegu täiesti lakanud, kui me läbi kõrge rohu järveni paterdasime.
Fox ja Leeni said vees käidud, tonn häid pilte ja unustamatu vaade nende lõustadele, kui nad läbi umbes viiekraadise vee sumasid. Vahel ikka tasub üle lukustatud värava ronimine end ära =)
Tagasi hotelli tulek kulges vihmata. Mis on väga hea, sest ma lõhkusin oma vihmakeebi ühe kibuvitsapõõsaga maadeldes täiesti ära. Väga valesti valitud koht pissipeatuseks.
Nüüd oleme tagasi, asjad on kuivamas, plaanime ikka oma seda pubituuri, mis eile olemata jäi. 
Mõnus on voodis leboda. Ja süüa seda mingit pirukat, mille ma hommikul ostsin ja mille sees on suurte seenetükkidega halli tati moodi täidis, selline paks, klimpjas ja soolakas. Head isu! :D


P.S. Jõudsime kõige kiuste siiski pubisse kaa! Armas koht. Killer hinnad, vankriratta suurused praetaldrikud. Oi, hea on süüa! :D

0 Reisikirja | edit post