9. august
02:04
Maailma raskeim päev. God!! Jalad hakkavad iga hetk küljest ära pudenema. Aga asi oli seda väärt.
Kell kaheksa suutsin silma enamvähem lahti kangutada ja kargu alla lükata. Hommikusöök oli kesisepoolne. Ühel laual kukkus keset hommikusöögisaginat jalg alt ära. Neil oleks ikka tõsist mööbliuuendust vaja. Või isegi Extreme Makeoveri Home Editionit :D Minu voodi pidi kah keset ööd kokku vajuma. Logises igas mõeldavas suunas.
Kell kümme suundusime bussijaama, et oma kotid hoiukodusse anda. Suht geniaalne idee oli see :D Hakkasime Toweri suunas marssima. Nägime uuesti Westminster Abbeyt, Big Beni, parlamendihoonet, London Eyed... Jah, see oli matka suhteliselt alguses, kui me veel naiivselt arvasime, et päikeselisel ja kuumal suvepäeval on ilgelt mõnus mööda linna kapata. Oo, seda teadmatust!
Towerisse jõudmise ajaks oli juba kainda väss ja palav ja... Aga seisime ausalt piletisaba ära ja siis sissepääsusaba ja siis 10 minutit ekskursiooni algust oodates... Selleks hetkeks jalad juba kainda protesteerisid igasuguse seismise vastu. Aga smaas. Nad oleks ka suure käimise vastu protesteerinud. Nagu ma kohe näitlikult teada pidin saama.
Meie giid oli maailma parim. Ausalt. Selline irooniline ja enesekriitiline, just the way we like it. kahju oli kohe, et see tuur ainult 30 minutit kestis. Kes teadis, et Beefeaterid elavad päriselt ka Toweris??
Pärast uurisime omalkäel maad. Kroonijuveelid olid THE ULTIMATE BLING. No tõesti. See Aafrika Täht seal valitsuskepi otsas on mu rusika suurune peaaegu ja kõik need sädelevad tiaarad ja teemandid...
Iga tüdruku unistus. Ja giidil oli õigus. Neid tohutuid seljakotisuuruseid safiire, rubiine ja smaragde vaadates tekiks küll igal kihlatud naisel soov see liivatera suuruse killiuga sõrmus oma mehekesele vastu vahtimist lajatada ja talle konts suurde varbasse suruda.
Nägime paari nunnut piinariistakest ja kuningas Henry VIII raudrüüd, millel oli MASSIVE väljasopistus ühes intiimses kohas. Ma ei kujuta ette, kuidas sellise raudrüüga sadulas istuti. Võibolla oli sadulasse ka spetsiaalne õnarus uuristatud?
Tagasitee oli piin. Päike küpsetas armutult, jalad olid ümmarguseks kulunud ja janu tahtis tappa.
London Eye külje alt leidsime Mäki, milles tungles tuhat inimest, kes kõik tahtsid sama mis meie. Lõpuks saime siiski oma joogid ja söögid ja istusime väljas jõe ääres pingil lõunat süües :) Mingi tüdruk pommitas meid ja tahtis endale ja oma sõbrannale koolaraha saada. Väga huvitav suhtumine... Oleks ka pidanud sellise skeemiga lagedale tulema :PSiis tagasi bussijaama, pagas, poetrett ja bussile.
kaks tundi hiljem, siin me oleme. Tgasi Stanstedis. Toweri ekskursioon haukas meie päevast 8h suuruse tüki. Päris arukas oli see eraldi päevale mahutada.
Pingid saime seekord veits vaiksemasse nurka ja ilma käetugedeta, niiet on isegi lootus, et saab normaalselt pikali visata ja magada äkki isegi.
Oh, homme hommikul koju! Trix ja famiilia ja mu kapsaussike... Here I come!
Ei, ilgelt lahe on olnud, ilgelt hariv ja huvitav ja elamusterohke... Enesekindlust ja julgust andev, lahedaid inimesi täis ja pikk ja hullumeelne ja cool...
Aga kojusõit tuli ikka päris õigel ajal. See reisi alguses purskkaevu visatud münt ja soov, et reis tuleks lahe ja meeldejääv ja õnnelik, läks ikka asja ette. Oli lahe ja meeldejääv ja õnnelik.
Raha jäi mul reisist järele 59 penni.
