30. juuli 2010

13:41 Arbuusisuhkur
Kell 13:50 kohaliku aja järgi Knebworth House'i läheduses. Kusagil.

Kella 6 ajal hommikul olime jalul, ostsime lennujaama Sparist hommikusöögi, mis minu mõistes olid vesi, kirsikoola ja 4 nektariini ning Leeni jaoks vesi, koola, Mars ja singi-juustuvõileib.
Kell 7 saime bussile, mis sõitis Londonisse. Hoolimata kehvast ööunest ei õnnestunud bussis eriti magada.
Londonis kell 9. Esimene tee viis kohe toidupoodi, kus me end eesolevaks varustasime. Vesi, Pepsi, šokolaad, chipsid... Puhas rämps, aga selle alternatiiv oleks olnud toores liha või poolvalmis pastaroad, mis külmalt vist eriti maitsvad poleks olnud.
Suhteliselt valutult kulges bussileidmine, ootamine oli mõnevõrra tüütu, aga me oleme igal reisil seda passimist kogenud so - nothing much. 
Kell 11 kohaliku aja järgi sõitsime välja ja kell 12:30 olime kohal. Buss tõi meid ootamatult otse kontserdiala servale. Hea üllatus. 
Piletid saime kätte pärast kahes ja pooles sabas seismist, käepaelad peale üht, aga see-eest gigantset saba. Miks nad piletite asemel kohe paelu ei andnud, selgitab ainult inglaslik loogika ja minul see puudub. Telk oli veits murelaps. Alguses olime ikka suht segaduses, et kust ja kuidas oma ettetellitud telk kätte saada. Siis mingi hetk saabus valgustus suure Green Tent Company sildi näol ja asjad võtsid kiiresti paremat ilmet. Kahese asemel andi tasuta kolmene hoopis!
Kui me seal oma telgipakki (telk+2 vihmakeepi+LED-lamp+lambiga kaelapael) lahti harutasimetuli sealt vgeel onu ja praktiliselt pani selle meie eest püsti ka. Õnneks valisime oma telgi asukohaks nende müügitelgi vahetu läheduse, ai, targad tüdrukud! :D Sjupöörr...
Nüüd mõnetunnine telgilebo enne kui kontserdiala vallutama suundume. Telke on miljoneid (nii vähemalt tundub!) ja pidevalt saabub rahvast juurde. Oleme juba igast küljest naabritega ümbritsetud. Lahe-lahe-lahe!!
0 Reisikirja | edit post

29.07.2010

13:24 Arbuusisuhkur
Stanstedi lennujaamas, Londonis.

Kuna lennuk väljus alles 21:10 siis oli hommikul kena tööpäev. St äratus kell 7:20 ja esimene patsient kell 8:30
Hiljem tõsine uinak, viimase minuti frenzy ja kell 17:30 start Tallinna suunas. Korraliku ajavaruga seega.
Kuna ma eelmisel ööl nii ebaõiglaselt vähe magada olin saanud, siis kulus suurem osa ajast tukkumisele ja reisipalavik ei saanud õiget võimalustki.
Kell 19:00 olime lennujaamas ja see jättis meile kena 2-tunnise varu, et plaan üle käia, väheke pakkida, vedelikud üle vaadata ja turvakontrollis vahele jääda. No jaaahh, me ei saa ju ilma silma paistmata :)
Ühesõnaga: minu kott võeti vahele ja otsiti suhteliselt pealiskaudselt läbi. Et oleks nagu vedelikke peidus seal. Nüüd oskan ma küll juba kahtlustada, et põhjus oli selles hiiglaslikus beebisalvrättide pakis, aga käigupealt õige plõks mu šokeeritud ajus ära ei käinud ja ma eitasin üldse igasugust kokkupuudet mingisugustegi vedelike ja oma seljakoti vahel alates aegade algusest :D
Ja noh, Leeni kobati profülaktika mõttes läbi vist. Turvavärav ei näidanud küll ohtu aga kammoon, tal on näkku kirjutatud ju, et ta on terrorist :D 
Enivei. Mina varustasin end väikese koolaga, mis kolme minuti pärast otsas oli ja Leeni ostis Jägermeistri ja vee. See vesi, muide, päästis mind tõsisest vedelikukaotusest :)
Saime oodata ka, lend jäi vist lõpuks mingi 10 minutit hiljaks veel. Ja no ikka toredalt lapsi oli seal. Kahetsesin kohe rohkem kui neljal korral, et ma oma kõrvatropid nii kindlalt seljakotti olin pakkinud.
Lõpuks sain siis oma ID-kaardi kah proovile panna ja täitsa ilusti lasti üle piiri. No mõne hetke võttis ehk rohkem aega kui passiga.
Esimene suund saabudes - WC, teine - Burger King. Ma olin ikka hullult näljane! Ja noh, muidugi ei saanud ma absoluutselt mööda lasta võimalust endale taas tähelepanu tõmmata ja kallutasin oma suure koola kandikult otse põrandale, kus see igasse ilmakaarde laiali plahvatas. Mhmhhh, I did it.
Millegipärast andsid nad mulle maja kulul uue joogi ka veel, kuigi tegu oli mu oma süldisõrmedega, mis selle väikese etenduse korraldasid :D Inglased on ikka kummalised, aga nunnud :)
Peale minu tähetundi läheneski meile üks noormees neljasest grupist ja uuris (usutavalt tuginedes Leeni särgile ja meie ühtekatele Hard Rock Pub pusadele, et meil on nendega sama suund) kas me liigume Sonisphere'ile. Kinnitasime tema arvamust. Nemad, muide, ei teadvat siiani, kuidas sinna saada. MEHED! Ja nad olid sloveenlased ka, mis sa ikka tahad saada... Jagasime oma plaane ja ta jättis meid rahus burkse järama.
Meil õnnestus isegi leida üks vaba pink, kus küll absoluutselt kõik istmed on käetugedega eraldatud. Jeahh. Leeni sliipas põrandal, mina sain pingiga kah kuidagi hakkama. Ei tahaks ju Valtsi magamiskotti kohe esimesel ööl lennujaama põrandal ära retsida. 


Kell on 05:05, on 30. juuli hommik. Iga hetk nüüd pakin ma oma magamiskoti kokku ja vean Leeni vee/kohvi/koola jahile. Selline janu! 
Hoidke meile pöialt! Paari tunni pärast liigume Londonisse ja sealt...
Parem oleks, kui kõik sujuvalt läheks!
0 Reisikirja | edit post

UK 29.07 - 05.08.2010

13:06 Arbuusisuhkur
Jaa-jaa, vaadake kes ka lõpuks jälle pooleaastase hilinemisega reisiblogi täitmiseni jõudis. Piinlik küll, aga no... No lihtsalt julmalt ei viitsi-ei jõua-ei tule meelde.
Andestage mulle see laiskus ja ebaviisakus ja lähme reisile...
0 Reisikirja | edit post