Shitty päev all together. Lahkusime oma armastatud Mustast Ratsust kella 10 ajal. Bussijaamas töllerdades otsustasime, et piletite bukkimine pole kõige olulisem ja kell 10:35 saime probleemitult Bristoli bussile.
Hullult nunnud Walt Disney stiilis vaated, Bath on nagu muinasjutt, seal tahaks küll kohe pikemalt aega veeta, aga Leeni targa raamatu järgi on see muinasjutuliselt kallis kaa. Igatahes hetkel plaan Bathis ajaveetmist ette ei näe.
Vihma ladistab nagu oavarrest. Hullumeelsus täielik. Kujutan ette, et kui kolm minutit õues seista hetkel, siis oleks seljakott põhjani läbi vettinud.
Ühesõnaga. Kell 12:45 olime Bristolis. Väga nunnu bussijaam, väga kõrge IQ-ga inimestele mõeldud WC-sse sissesaamise süsteem, kabiini ust ka ei osanud esimese hooga lukustada... Mm, ja Leeni ei saanud kätekuivatuspaberit kätte aparaadist.
Ootasime paar tundi, saime Cardiffi bussile. Bussijuht oli päris õnnelik vennike, röökis üle terve jaama, kui kolmekesi järjest Brit Exploreri passidega bussi ronisime.
Cardiff, tuli välja, on päris kole linn. Oma osa selles koleduses võib muidugi mängida ka pidevalt ladistav vihm. Tulime bussist maha ja suundusime National Expressi putkasse. Dääm us, kui me selle vihmaga pimesi mööda linna töllame ja öömaja otsime! Uurisime võimaluste kohta kohe täna õhtul Edinburghi edasi saada. Saime tüki paberit mõnede kellaaegadega.
Siis, et asja seedida, suundusime nurgal asuvasse Burger Kingi. Mõnusad eined tehtud, plaanid peetud, tund aega ootamist bussijaamas...
Ja nüüd oleme bussis, et sõita tagasi Bristolisse, seal 1,5h oodata ja seejärel, LOODETAVASTI, Edinburghi poole startida. See mure, et bussides kohti pole, on meie pidev kaaslane. Annan teada, kui ise teada saan. Netti tahaks =)
Hullult nunnud Walt Disney stiilis vaated, Bath on nagu muinasjutt, seal tahaks küll kohe pikemalt aega veeta, aga Leeni targa raamatu järgi on see muinasjutuliselt kallis kaa. Igatahes hetkel plaan Bathis ajaveetmist ette ei näe.
Vihma ladistab nagu oavarrest. Hullumeelsus täielik. Kujutan ette, et kui kolm minutit õues seista hetkel, siis oleks seljakott põhjani läbi vettinud.
Ühesõnaga. Kell 12:45 olime Bristolis. Väga nunnu bussijaam, väga kõrge IQ-ga inimestele mõeldud WC-sse sissesaamise süsteem, kabiini ust ka ei osanud esimese hooga lukustada... Mm, ja Leeni ei saanud kätekuivatuspaberit kätte aparaadist.
Ootasime paar tundi, saime Cardiffi bussile. Bussijuht oli päris õnnelik vennike, röökis üle terve jaama, kui kolmekesi järjest Brit Exploreri passidega bussi ronisime.
Cardiff, tuli välja, on päris kole linn. Oma osa selles koleduses võib muidugi mängida ka pidevalt ladistav vihm. Tulime bussist maha ja suundusime National Expressi putkasse. Dääm us, kui me selle vihmaga pimesi mööda linna töllame ja öömaja otsime! Uurisime võimaluste kohta kohe täna õhtul Edinburghi edasi saada. Saime tüki paberit mõnede kellaaegadega.
Siis, et asja seedida, suundusime nurgal asuvasse Burger Kingi. Mõnusad eined tehtud, plaanid peetud, tund aega ootamist bussijaamas...
Ja nüüd oleme bussis, et sõita tagasi Bristolisse, seal 1,5h oodata ja seejärel, LOODETAVASTI, Edinburghi poole startida. See mure, et bussides kohti pole, on meie pidev kaaslane. Annan teada, kui ise teada saan. Netti tahaks =)
