2. august - märg päev
00:15
Otsustasime eile, et tänaseks äratust ei pane ja magame, kaua tahame. Leeni venitas suure valuga üheksani, mina magasin poole kümneni ja Fox kümneni. Oleme selle reisiga lootusetult rikutud. Pidime kaua magama, aga säh sulle... Masendav.
Maja oli meie päralt. Sai poolalasti ringi joosta ja elutoas hommikust süüa. Pigistasime köögis olevast kohviautomaadist sõna otseses mõttes viimase välja ja saime oma mikros soojendatud saiakeste juurde maailma halvimat kohvi. Täielik okse.
Kella 12 paiku sättisime end minekule. Tegin seljakoti pooltühjaks ja vedasin kaasa. See oli hea mõte, sinna oli väga käepärane veepudel ja kommipakk panna. Ja selles oli vihmakeep.
Igatahes. Kohe algusest peale tibutas. Kui poest välja astusime, oli tibutamine juba kergeks vihmaks kasvanud. Arutasime võimalusi ja otsustasime siiski oma matkaplaani juurde jääda.
Toidupoest väike vesi ja kommipakk, nagu eespool juba mainitud ja off we went!
Kuus minutit peale teekonna algust hakkas ladistama. See oli väga räige. Kolm pange vett tuli ruutmeetri kohta sekundis maha. Mul oli veel vihmakeep, see hoidis seljakoti ja ülakeha kuiva mul, kuigi teksad ja ketsid olid küll nagu basseini uputatud. Teistel polnud sedagi. Ma ei tea, kuidas nad hakkama said, mul oli puhtalt neid vaadates juba külm.
Urquhart'i (need šoti nimed ajavad mul juhtme kokku suht) lossini on Drumnadrochit'ist 3,2 km. Ladistavas vihmas. Kolme auto juhid lehvitasid, üks lasi signaali ka, kui me tee serval nagu uppunud kassid lossi poole lonkisime.
Pilet oli 7 naela, otsustasime seda mitte maksta ja hakkasime kohe tagasi jalutama. Geniuses.
Foxil ja Leenil tuli mingi geenius-idee läbi kellegi karjamaa järve äärde tungida. Tekkis väike konfliktne moment, kui ma minemast keeldusin.
Aga see ei häirinud nende plaande, me lihtsalt ei läinud alla sellest spetsiaalsest kohast. Sada meetrit hiljem leidsime uue võimaluse. Mingid kalamehed ronisid seal üle värava ja ütlesid, et see on perfectly fine, sealt niimoodi läbi minna. Ja me läksimegi. Õnneks oli vihm selleks ajaks juba peaaegu täiesti lakanud, kui me läbi kõrge rohu järveni paterdasime.
Fox ja Leeni said vees käidud, tonn häid pilte ja unustamatu vaade nende lõustadele, kui nad läbi umbes viiekraadise vee sumasid. Vahel ikka tasub üle lukustatud värava ronimine end ära =)
Tagasi hotelli tulek kulges vihmata. Mis on väga hea, sest ma lõhkusin oma vihmakeebi ühe kibuvitsapõõsaga maadeldes täiesti ära. Väga valesti valitud koht pissipeatuseks.
Nüüd oleme tagasi, asjad on kuivamas, plaanime ikka oma seda pubituuri, mis eile olemata jäi.
Mõnus on voodis leboda. Ja süüa seda mingit pirukat, mille ma hommikul ostsin ja mille sees on suurte seenetükkidega halli tati moodi täidis, selline paks, klimpjas ja soolakas. Head isu! :D
P.S. Jõudsime kõige kiuste siiski pubisse kaa! Armas koht. Killer hinnad, vankriratta suurused praetaldrikud. Oi, hea on süüa! :D
