12.07.2011
02:27
kell 14:53
Firenze.
Hotell Piccolo.
Õues on 36 kraadi palavust varjus ja hotellituba on hetkel meie jaoks sama mõnus kui ahi küpsekanale. Tahaks paari tõmmut meest voodi kõrvale palmioksi lehvitama. Nüüd te siis kujutate ette, kui palav on: midagi rohkemat kui täiesti liikumatut lamamist praegune ilm ei soosi.
Jalutasime eile mööda Veneetsiat ja jõudsime otsusele, et meil jäi selle maagilise linna jaoks ikka häbematult vähe aega. Peab sinna kunagi tagasi pöörduma.
Kella 13 ajal sõitsime suure kahjutundega Veneetsiast ära. Kolm ja pool tundi rongisõitu väikeses kupees koos 4 väga jutuka ja ilmselgelt näljase saksa tüdrukuga, üks ümberistumine keset mingit suvalist Firenze äärelinna tühjust ning veel 15 minutit rongisõitu hiljem saabusimegi Firenze keskjaama.
Hotelli leidmine osutus oodatust lihtsamaks, tuba on muidugi taskuräti-suurune, aga siin on dush ja see on voodiga ning peale seda kena ööd Veneetsia rongijaama trepil oligi voodi meie nõuetelisti peamine tegur.
Leeni käis veel õhtul linnaga tutvumas, aga mina olin liiga väsinud ja magasin hoopis. Kuumusest hoolimata. See oli peaaegu sama mugav, kui kuumas guljaššis magada.
Täna kella poole kümnest algas linnaekskursioon, käisime Duomot kaemas ja maksime 8 ulmelist eurot, et ronida selles mõnusas kuumuses mööda imekitsaid ja imejärske treppe üles kiriku kupli otsa. Jei!
Hommikusöögiks 2 croissanti ja klaas caffe lattet läks maksma fantastilised 11 eurot. Magustoiduks mingist tagasihoidlikust putkast võetud tops gelatot 3,5 eurot. Gelato on siin küll to die for! Mmmmmm...
Et siis täna oleme mööda linna jalutanud, vaatamisväärsustega tutvunud, ja õhtul liigume vist veel korra välja, et rongijaamast homseks piletid ära osta. Homme on nimelt plaanis Pisa. Terve päev vildakate tornide linnas. Eks näeb, kui põnev see olema saab.
Firenze.
Hotell Piccolo.
Õues on 36 kraadi palavust varjus ja hotellituba on hetkel meie jaoks sama mõnus kui ahi küpsekanale. Tahaks paari tõmmut meest voodi kõrvale palmioksi lehvitama. Nüüd te siis kujutate ette, kui palav on: midagi rohkemat kui täiesti liikumatut lamamist praegune ilm ei soosi.
Jalutasime eile mööda Veneetsiat ja jõudsime otsusele, et meil jäi selle maagilise linna jaoks ikka häbematult vähe aega. Peab sinna kunagi tagasi pöörduma.
Kella 13 ajal sõitsime suure kahjutundega Veneetsiast ära. Kolm ja pool tundi rongisõitu väikeses kupees koos 4 väga jutuka ja ilmselgelt näljase saksa tüdrukuga, üks ümberistumine keset mingit suvalist Firenze äärelinna tühjust ning veel 15 minutit rongisõitu hiljem saabusimegi Firenze keskjaama.
Hotelli leidmine osutus oodatust lihtsamaks, tuba on muidugi taskuräti-suurune, aga siin on dush ja see on voodiga ning peale seda kena ööd Veneetsia rongijaama trepil oligi voodi meie nõuetelisti peamine tegur.
Leeni käis veel õhtul linnaga tutvumas, aga mina olin liiga väsinud ja magasin hoopis. Kuumusest hoolimata. See oli peaaegu sama mugav, kui kuumas guljaššis magada.
Täna kella poole kümnest algas linnaekskursioon, käisime Duomot kaemas ja maksime 8 ulmelist eurot, et ronida selles mõnusas kuumuses mööda imekitsaid ja imejärske treppe üles kiriku kupli otsa. Jei!
Hommikusöögiks 2 croissanti ja klaas caffe lattet läks maksma fantastilised 11 eurot. Magustoiduks mingist tagasihoidlikust putkast võetud tops gelatot 3,5 eurot. Gelato on siin küll to die for! Mmmmmm...
Et siis täna oleme mööda linna jalutanud, vaatamisväärsustega tutvunud, ja õhtul liigume vist veel korra välja, et rongijaamast homseks piletid ära osta. Homme on nimelt plaanis Pisa. Terve päev vildakate tornide linnas. Eks näeb, kui põnev see olema saab.
