13.07.2011

kell 21:45

Firenze. Hotell Piccolo.

Tänane päev kuulus Pisale. Kell 08:53 väljus rong, enne seda tegime rongijaama Mäkis veel hommikukohvid ka. Tunnike rongisõitu ja kohal me olimegi: linn oli maagiline, aga seda on minu jaoks kõik Itaalia linnad. Vähemalt siiani. Vaatame veel, mis kuulidest auklikus ja laipu täis Napolis saab. Kohalikud on meid ometi korduvalt hoiatanud :) 
Igatahes: valutult Pisas, jalutasime mööda linna, vaatasime erinevaid suveniire, ostsime 99-sendi poest veiniavaja, toidukast pudeli tõelist veini, paar pudelit legendaarset Duffi õlut ning Sprite'i ja Fantat. Leidsime üles vildaka torni, tegime tonnide kaupa kohustuslikke tornipilte, eriti neid, kus me torni püsti hoiame, korkisime lahti oma joogid ja vaatasime tunnikese inimesi. Väga palav oli, aga seda paremini joogid mõikasid. Hiljem jalutasime tagasi, ostsime teel omale lehvikud ja käisime Pisa rongijaama Mäkis lõunal. Kui mugav on ikka see, et kõik rongijaamad on siin Mäkke täis?? Burgerid on sama lihtsalt hangitavad kui odav vein. 
Kell 13:54 tagasi Firenzesse. Meie vagunis oli 3 USA kutti, kes olid unustanud oma pileti valideerida, vaesekesed... Ma enne reisi lugesin küll, et on inimesi, kes rongis piletita sõidavad, sest kontroll praktiliselt puudub. No meie kogemus ütleb, et ehk korra iga kümne sõidu kohta õnnestub sul kontrolli vältida. Oleme siiani lausa religioosse täpsusega pileteid komposteerinud. Ja probleeme pole ka olnud. Poisse ähvardati alul lausa 120-eurose trahviga, aga lõpuks pääsesid siiski 15 euroga. Jah, eks see kahtlane oli, aga võinuks pigem rahul olla. Kui tuled võõrale maale, järgi kohalikke reegleid ja kõik on rahul. Ning kui sa reegliterikkumise eest karistada saad, pole midagi vinguda. Too bad, bro. 
Tegime hotellis väikese lõunauinaku ning suundusime õhtul oma hüvastijätu-jalutuskäigule linna. Duomo, Uffizi, õhtune tuledes linn, jõgi ning kena kogukas topsik gelatot, mida võis süüa jõe ääres vaatega vanalinnale. Ilus. 
Nüüd tuleks veel kotid pakkida, sest kell 09:13 läheb homme meie rong Rooma. 
Eile õhtul tegime väikese hüvastijätu-õhtusöögi ka: kena välirestoran, õudustäratavad hinnad, ja imehead toidud. Mina sain värske tomatisalati basiiliku ja oliiviõliga, singi-seenepitsa ja magustoiduks mu elu parima, lausa suussulava tiramisu. Leeni sai tomati-basiilikusaiad, 4 erineva kattega pitsa ja õunakoogi. Peale magustoitu muidugi mõlemale ka kohustuslik sõrmkübaratäis espressot, mis aju korralikult täiskäigule lülitas. Olgem ausad, itaalia kohvi kõrval tundib nüüd iga teine kohv küündimatu lurrina :)
Ja ainus asi, mis mind Itaalias rohkem häirib kui vastikud mürgised sääsed, mille punne ma tihedalt täis olen, on itaalia mehed, kes on ülimalt libedad, nilbed ja vastikult imalate pilkudega. Muidugi mitte kõik - me peame Leeniga skoori ja siiani on meil koos täpselt 5 ulmeilusat Itaalia meest. Aga on ka nilbikud: tüübid, kes sind tänaval sellisel moel vaatavad ja sulle selliseid fraase karjuvad, et tekib automaatselt tahtmine dushi alla minna. 
See reis on meid siiani pannud hindama kolme asja: itaalia arhitektuuri, itaalia toitu ja eesti mehi :D