09.07.2011

kell 13:37
Hostelis

Peame oma tagasihoidlikku siestat. Käisime linna ülaosas, marssisime mööda kilomeetrite pikkusi tõuse ja langusi, aga asi oli seda väärt. 
Tahaks KUIDAGIGI teile edasi anda seda maagiat siin: arhitektuur, helisevad kirikukellad, päike, tänavamuusikud, poed, inimesed... 
Kõik on lihtsalt ideaalne. Nagu paradiis, aga ma loodan, et paradiisis ma higistaksin oluliselt vähem. 
Hommikusöök oli ülimõnus, kui kohv välja arvata. Või no tegelikult: kohv oli väga hea, aga selle tegemisviis oli kohutavalt kummaline. Ja võttis ikka veidi aega enne, kui me diili ära jagasime. 
Käisime tagasiteel poes, ostsime juustu ja veini, ning bussijaamas, kust saime homseks rongipiletid Veronasse. (autori märkus: see on kindel, et me Veronasse rongiga läksime. Miks neid pileteid just bussijaamas müüdi, ma enam ei tea. Ajalugu vaikib)
Algus on hea. Õhtul tahaks siiski kuhugi kenasse kohta sööma ka jõuda, eile pidime nälja survel leppima kohaliku McDonaldsiga. Noh - ega see mingi fääntsi koht ei ole just, aga kõhu sai kurguni täis küll. 
Nüüd tuleb väike uinak usutavalt ja siis tegutseme edasi. Ja homme Verona: Romeo ja Julia elukoht. I'll send greetings to you from the city of romance! Ahjaa: ühes kirikus käisime ka täna. Tõeliselt maagiline koht. Ja süütasime küünlad ka. Ma proovisin palvetamise ära isegi :) Nüüd te siis teate, mu kallid elavad ja surnud inimesed, ma olen teie hingeõnnistuse nimel süüdanud küünla Itaalias Bergamo kirikus. Kui see ka teid ei päästa, siis... 


kell 23:00
Hostelis

Käisime linnatuuril. Kella kaheksa paiku üritasime omale kena õhtusöögi orgunnida ja Bergamos välikohvikuid leida. Probleem polnud selles, et siin välikohvikuid poleks. On küll - on liiga palju! Vahtisime üht, vahtisime teist, korraks liikus pilk isegi Mäki peale, aga ei! 
Ja siis leidsime kena ristorante-pizzeria peatänavalt paar sammu eemalt. Kuna meil omal otsustusvõimet sugugi ei olnud, valisime tourist menu. Eelroaks oli oliiviõliga ülevalatud sai värske tomati, basiiliku ja toorjuustuvõidega, teiseks käiguks spaghetti bolognese ja kolmandaks šnitsel ning inglisepärased friikartulid. Juurde kummalegi veel veerand liitrit veini, pudel vett ja lõpetuseks tassike itaalia kohvi. Issand, me pidime lõhkema! Ja Leeni tark raamat ütles, et mõnel pool võib õhtusöök olla isegi kuus käiku! Kuus! Armas jumal, kolm käiku tekitas juba tunde, et me oma ööbimispaika tagasi ei jõuagi. Aga suutsime siiski nii palju toibuda, et tagasiteel veidi linnagi uudistada, natuke ostutänavatel luusida, paari kirikut nillida ja mina sain koju Birxile ka helistada. Noh, et meie reisi ilusa algusega kiidelda :)