31. juuli 2010
03:54
kell 21:35
Kirjutan seda telgis meie tillukese LED "laelambi" valgel. Seega üritan lühidalt.
Täna oli ajalooline, surematu, unustamatu, kustumatu jne jne jne päev. Aga alustagem algusest.
Kell üheksa sain luugi enamvähem lahti, Leeni, va hommikuinimene oli muidugi juba üleval. Väike tiir WC-sse, mis ÕNNEKS oli just-just puhastatud. Siiani pole me õnneks, ptui-ptui-ptui, ühessegi päris õudsesse kemmergusse sattunudki. Au ja kiitus siinsele korraldusmeeskonnale!
Peale seda väike hommikusöök telgis, kaks kohvi otse meie öömaja kõrval asuvast kohviputkast ja muidugi endale iseloomulikult ei saanud ma ilma rahaga laamendamata. St nad andsid mulle viis naela vähem raha tagasi ja muidugi märkasin ma seda umbes pool tundi hiljem, kui oli juba lootusetult hilja, et tagasi minna.
Leeni läks kohusetundlikult kuuekilomeetrisesse dushikabiini järjekorda, mille mina, va räpakott, missisin. Ta oli kadunud ümmarguselt poolteist tundi. Sel ajal jõudsin mina oma Lohetätoveeringuga tüdruku praktiliselt läbi lugeda, enamuse oma toiduvarust ära süüa ja tutvuda kolme nunnu inglise kutiga, kes tahtsid meie telki uurida. Mul on kahtlane tunne, et onud Green Tent Company putkast reklaamivad meie telgiga oma kaupa :D
Ma vist jätsin natuke kohtlase mulje, sest sellest va inglise aktsendist on raske aru saada, kui kiiresti räägitakse.
Hiljem käisid ühed kutid veel, kellel sama eesmärk oli. Siis olime juba natuke paremini valmistunud :)
Kella kahe ajal oli mul raamat läbi ja me olime valmis liikuma. Õlled. Fear Factory. Katatonia. Papa Roach. WC. Apocalyptica. Good Charlotte. Lõuna. Skunk Anansie kaugelt eemalt. Leenile uus õlu. Leeni ajas kolmveerand õlut murule. Vennastumine tüübiga, kes tahtis, et ma rohkem naerataksin ja tegi Leenile märkuse purjusolemise kohta. Temalt tuli ka ettepanek suuseksiks. Refusal. Placebo. MÖTLEY CRÜE!!! Girls, girls, girls! Selleks ajaks tahtis mu selg murduda ja jalad ulusid meeleheitest - aga oli veel jäänud Rammstein. Esimesed kolm laulu 3 km kaugusel lavast. Siis ma evakueerusin ja kolisin telki. Kulmud olid kummalisel kombel juba sellelt kauguselt veidi söestunud ja nägu kuumas. Sakslastel on suurepärane pürotehnika.
Leeni saabus viis laulu hiljem ja nüüd istume me ülirahulolevatena telgis, arutame päevasündmusi ja kuulame Rammsteini ülejäänud setti. Ich will!!
See on olnud ülimalt ideaalne päev :)
Kirjutan seda telgis meie tillukese LED "laelambi" valgel. Seega üritan lühidalt.
Täna oli ajalooline, surematu, unustamatu, kustumatu jne jne jne päev. Aga alustagem algusest.
Kell üheksa sain luugi enamvähem lahti, Leeni, va hommikuinimene oli muidugi juba üleval. Väike tiir WC-sse, mis ÕNNEKS oli just-just puhastatud. Siiani pole me õnneks, ptui-ptui-ptui, ühessegi päris õudsesse kemmergusse sattunudki. Au ja kiitus siinsele korraldusmeeskonnale!
Peale seda väike hommikusöök telgis, kaks kohvi otse meie öömaja kõrval asuvast kohviputkast ja muidugi endale iseloomulikult ei saanud ma ilma rahaga laamendamata. St nad andsid mulle viis naela vähem raha tagasi ja muidugi märkasin ma seda umbes pool tundi hiljem, kui oli juba lootusetult hilja, et tagasi minna.
Leeni läks kohusetundlikult kuuekilomeetrisesse dushikabiini järjekorda, mille mina, va räpakott, missisin. Ta oli kadunud ümmarguselt poolteist tundi. Sel ajal jõudsin mina oma Lohetätoveeringuga tüdruku praktiliselt läbi lugeda, enamuse oma toiduvarust ära süüa ja tutvuda kolme nunnu inglise kutiga, kes tahtsid meie telki uurida. Mul on kahtlane tunne, et onud Green Tent Company putkast reklaamivad meie telgiga oma kaupa :D
Ma vist jätsin natuke kohtlase mulje, sest sellest va inglise aktsendist on raske aru saada, kui kiiresti räägitakse.
Hiljem käisid ühed kutid veel, kellel sama eesmärk oli. Siis olime juba natuke paremini valmistunud :)
Kella kahe ajal oli mul raamat läbi ja me olime valmis liikuma. Õlled. Fear Factory. Katatonia. Papa Roach. WC. Apocalyptica. Good Charlotte. Lõuna. Skunk Anansie kaugelt eemalt. Leenile uus õlu. Leeni ajas kolmveerand õlut murule. Vennastumine tüübiga, kes tahtis, et ma rohkem naerataksin ja tegi Leenile märkuse purjusolemise kohta. Temalt tuli ka ettepanek suuseksiks. Refusal. Placebo. MÖTLEY CRÜE!!! Girls, girls, girls! Selleks ajaks tahtis mu selg murduda ja jalad ulusid meeleheitest - aga oli veel jäänud Rammstein. Esimesed kolm laulu 3 km kaugusel lavast. Siis ma evakueerusin ja kolisin telki. Kulmud olid kummalisel kombel juba sellelt kauguselt veidi söestunud ja nägu kuumas. Sakslastel on suurepärane pürotehnika.
Leeni saabus viis laulu hiljem ja nüüd istume me ülirahulolevatena telgis, arutame päevasündmusi ja kuulame Rammsteini ülejäänud setti. Ich will!!
See on olnud ülimalt ideaalne päev :)
