Kreeta, vol 4
00:47
30.08.08 (Rannapeo päev!!!)
Eile läks väheke joomaks. Laud oli lookas igasuguste mahlade, veinide, õlle ja ühe pudeli Ouzo all. Tahtsime joomismänge teha, aga see ei võtnud vedu. Tegime hoopis hullult musta huumorit ja räpaseid nalju.
Käisime rannas jalutamas. Hulgaliselt kohalikke kutte näitas huvi üles teretades ja musihääli tehes, lähenedes ja meid terroristideks pidades. Tuleb välja, me oleme kolmandat päeva siin ja nemad juba jälgivad meid ja teavad, et me kanname turbaneid :D
Avastasin oma pika valge seeliku võlud ja tantsisin mööda randa.
Magama saime kaugelt liiga hilja.
Tänane hommik tavalise malli järgi. hetkel oleme rõdulebo etapis.
Hiljem.
Kriss ja Birx said sonid ja ostsid õhtusöögiks spagette. Magasin. Väga higine oli. Käisime rannas. vahelduse mõttes päevitasime rannas hoopis teises kohas. Ostsin siin oma esimese jäätise. Väga šokolaadine. Ja kallis, in the matter of fact.
Öösel.
All käib mingi väikese "kiddy" sünna. Kogu küla paneb evidently tema olemasolu auks pidu. Ja meie oleme kogu selle püha sündmuse keskel. Kainda vastu tahtmist.
Käisime sellel suurel suvelõpu beach partyl. Või no okei. Saabusime romantilises ööpimeduses imevaiksesse ja romantilisse randa, kus oli (ega ma ometi juba maininud??!) jube vaikne ja romantiline. Ühesõnaga, need kolmesilmsed needsamused laid meid kuidagi üle ja pidasid pidu ilma meieta. Tegime selle asemel pilte ja solberdasime riietega vees.
No muidugi, me peame mainime, et kui kogu ülejäänud elanikkond siin linnas meid üle lasi, siis meie õnnistatud majaomanikus hoolitsevad selle eest, et me saaksime nautida selle titapeo igat aspekti. Alates Kosovot varjutavast õhupallide ja paugutite lõhkemisest lõpetades laste meloodiliste häälte kakofooniaga. Elaks nagu sõjatandril. Basseini muidugi peale seitset õhtul enam ei lubata, sest inimesed magavad. Jaaa-jahhh.
Lapsed on hakanud lammutama maja vundamente, kui häälte järgi otsustada. Kui armuline jumal tahab, näeme veel hommikut.
Sain mini-infarkti mingi eriti käreda pauguti lõhkemise pärast tänaval. Kohe pärast seda lõhkes aias õhupall. Ja veel neli paugutit. Lapsukesed naeravad ja plaksutavad. Oh, nende õnnistatud rõõmu. Tekib Afgani sõjareporteri tunne, peaks vist kuulivesti ja kiivri muretsema ja tänaval kohalikega intervjuusid tegema.
Kui armas on ikka omada palju lapsi ja suurt suguvõsa ja iga tibukese sünnipäeva sõjaga tähistada.
Aaaaa, ja koristajal on nädalavahetuseti vabad päevad. Peldikupaberi rulli üleandmise hetkel unustas ta sed ailmselt heauskselt mainida. Arvake, kui kaua kestab viiel peamiselt veinist ja värskest juurviljast toituval noorel naiul rull peldikupaberit??! 3 päeva pole õige vastuse lähedalgi.
Kavatseme nende kaebuste urni täita mitmete meeldivalt väljendatud ja kaunilt vormistatud soovitustega.
Näiteks peaks peldikupotist ära viima piisavalt suur toru, et sealt paber läbi läheks. Ebahügieeniline on seda prügikasti koguda. Eriti, kui tuba kasutab 5 inimest. Eriti, kui koristajal on vabad päevad. ERITI, kui sa pead hotelli, mitte koonduslaagrit.
Kui ma oleksin tahtnud närvikõdi, plahvatusi, karjeid, möirgeid, kriiksatusi, kolksatusi, kiledat naeru ja kehva lastemuusikat, oleksin ma kodus hüperaktiivsete laste sõjalaagri avanud. Aga tänan muidugi ürituse eest mu puhkusele vürtsi lisada =)
Eile läks väheke joomaks. Laud oli lookas igasuguste mahlade, veinide, õlle ja ühe pudeli Ouzo all. Tahtsime joomismänge teha, aga see ei võtnud vedu. Tegime hoopis hullult musta huumorit ja räpaseid nalju.
Käisime rannas jalutamas. Hulgaliselt kohalikke kutte näitas huvi üles teretades ja musihääli tehes, lähenedes ja meid terroristideks pidades. Tuleb välja, me oleme kolmandat päeva siin ja nemad juba jälgivad meid ja teavad, et me kanname turbaneid :D
Avastasin oma pika valge seeliku võlud ja tantsisin mööda randa.
Magama saime kaugelt liiga hilja.
Tänane hommik tavalise malli järgi. hetkel oleme rõdulebo etapis.
Hiljem.
Kriss ja Birx said sonid ja ostsid õhtusöögiks spagette. Magasin. Väga higine oli. Käisime rannas. vahelduse mõttes päevitasime rannas hoopis teises kohas. Ostsin siin oma esimese jäätise. Väga šokolaadine. Ja kallis, in the matter of fact.
Öösel.
All käib mingi väikese "kiddy" sünna. Kogu küla paneb evidently tema olemasolu auks pidu. Ja meie oleme kogu selle püha sündmuse keskel. Kainda vastu tahtmist.
Käisime sellel suurel suvelõpu beach partyl. Või no okei. Saabusime romantilises ööpimeduses imevaiksesse ja romantilisse randa, kus oli (ega ma ometi juba maininud??!) jube vaikne ja romantiline. Ühesõnaga, need kolmesilmsed needsamused laid meid kuidagi üle ja pidasid pidu ilma meieta. Tegime selle asemel pilte ja solberdasime riietega vees.
No muidugi, me peame mainime, et kui kogu ülejäänud elanikkond siin linnas meid üle lasi, siis meie õnnistatud majaomanikus hoolitsevad selle eest, et me saaksime nautida selle titapeo igat aspekti. Alates Kosovot varjutavast õhupallide ja paugutite lõhkemisest lõpetades laste meloodiliste häälte kakofooniaga. Elaks nagu sõjatandril. Basseini muidugi peale seitset õhtul enam ei lubata, sest inimesed magavad. Jaaa-jahhh.
Lapsed on hakanud lammutama maja vundamente, kui häälte järgi otsustada. Kui armuline jumal tahab, näeme veel hommikut.
Sain mini-infarkti mingi eriti käreda pauguti lõhkemise pärast tänaval. Kohe pärast seda lõhkes aias õhupall. Ja veel neli paugutit. Lapsukesed naeravad ja plaksutavad. Oh, nende õnnistatud rõõmu. Tekib Afgani sõjareporteri tunne, peaks vist kuulivesti ja kiivri muretsema ja tänaval kohalikega intervjuusid tegema.
Kui armas on ikka omada palju lapsi ja suurt suguvõsa ja iga tibukese sünnipäeva sõjaga tähistada.
Aaaaa, ja koristajal on nädalavahetuseti vabad päevad. Peldikupaberi rulli üleandmise hetkel unustas ta sed ailmselt heauskselt mainida. Arvake, kui kaua kestab viiel peamiselt veinist ja värskest juurviljast toituval noorel naiul rull peldikupaberit??! 3 päeva pole õige vastuse lähedalgi.
Kavatseme nende kaebuste urni täita mitmete meeldivalt väljendatud ja kaunilt vormistatud soovitustega.
Näiteks peaks peldikupotist ära viima piisavalt suur toru, et sealt paber läbi läheks. Ebahügieeniline on seda prügikasti koguda. Eriti, kui tuba kasutab 5 inimest. Eriti, kui koristajal on vabad päevad. ERITI, kui sa pead hotelli, mitte koonduslaagrit.
Kui ma oleksin tahtnud närvikõdi, plahvatusi, karjeid, möirgeid, kriiksatusi, kolksatusi, kiledat naeru ja kehva lastemuusikat, oleksin ma kodus hüperaktiivsete laste sõjalaagri avanud. Aga tänan muidugi ürituse eest mu puhkusele vürtsi lisada =)
