Istume Berliini Schönefeldi (pidin ikkagi kontrollima, kuidas see kirjutatakse. Ei ole t-tähte lõpus) lennujaamas. Saabusime siia 20 minutit enne kella 3 öösel.
Alguses tuli paar tundi põrandal lamada, hea, et ma 2 paari pükse jalga tirisin, oleks oma naiste asjad ära külmutanud.
Nüüd asume juba tiba rahulikumas ja palju mugavamas kohas. Teisel korrusel pinkidel. Ilma käetugedeta pingid!! Küll need sakslased on ikka tark ja ilus rahvas =)
Heraklioni lennujaama poololematu turvakontroll pani veits hämmastuma küll, aga smaas, me oleme ju tõesti Schengeni viisaruumis. Passi ei pidanud igatahes isegi lennukisse sisenedes näitama.
Kell 11:25 stardime Tallinna. Oo, kodu, armas kodu!! Nässerdaks Trixu, pakiks kotid lahti, lööks jalad seinale...
Ei, puhkus oli PRO, viimasepeal. No okei, oli oma kibedaid momente, aga siiski super. Aga parim osa, nagu ma ikka öelnud olen, on teadmine, et lõpuks saab koju tagasi. Haige küll, aga juba tahaks nuuskida Eesti rõsket sügisest õhku :P
Uute reisideni!
Alguses tuli paar tundi põrandal lamada, hea, et ma 2 paari pükse jalga tirisin, oleks oma naiste asjad ära külmutanud.
Nüüd asume juba tiba rahulikumas ja palju mugavamas kohas. Teisel korrusel pinkidel. Ilma käetugedeta pingid!! Küll need sakslased on ikka tark ja ilus rahvas =)
Heraklioni lennujaama poololematu turvakontroll pani veits hämmastuma küll, aga smaas, me oleme ju tõesti Schengeni viisaruumis. Passi ei pidanud igatahes isegi lennukisse sisenedes näitama.
Kell 11:25 stardime Tallinna. Oo, kodu, armas kodu!! Nässerdaks Trixu, pakiks kotid lahti, lööks jalad seinale...
Ei, puhkus oli PRO, viimasepeal. No okei, oli oma kibedaid momente, aga siiski super. Aga parim osa, nagu ma ikka öelnud olen, on teadmine, et lõpuks saab koju tagasi. Haige küll, aga juba tahaks nuuskida Eesti rõsket sügisest õhku :P
Uute reisideni!
