27. august 2008
Äratus kell 9.00 Ärkamine kell 9.30 sissemagamise tõttu. Pool kotti oli pakitud, pool tuli veel pakkida, kasukas oli alles seljas ja märg aluspesu, mille öösel kell kaks rõdule kuivama olin riputanud, veel märjem.
Birgit oli salaja kell kuus (või ükskõik millisel teisel salajasel kellaajal enne poolt kümmet) üles tõusnud ja hõivanud vannitoa.
Pakkisin viimased asjad, föönitasin oma alukaid, veetsin oma-aega vannitoas ja tarbisin rahustavaid tablette.
Kell 11:45 evakueerusime kodust, sest koer oli hüsteerikas. 12:05 saime Hessist kätte teiste tortillad ja minu juustuburgeri (pluss Raili poolt mulle kingiks tehtud tasuta väike koola!) ja 12:08 olime Foxi maja ees.
Leeni, vaene, oli juba bussiga Tallinna sõitnud ja jala lennujaama kõmpinud, enesetapja siuke. Kui meie ka lõpuks saabusime, otsisime ta üles, Fox vahetas raha, mina käisin WC-s. Püüdsin meeleheitlikult oma mobiili turvakontrolli jätta, aga nad ei tahtnud seda :(
Birx ja Kriss kadusid vahetult enne pardale minekut ära ja läksid šoppama. Pardale saime kenasti: väljalend viibis; 18 minutit plaanitust hiljem väljus lennuk lõpuks väravast ja 15:05 seisame lõpuks lennuraja alguses. Hea, et meil Berliinis 4 tunnine ajavaru on jäetud. Kõik saab korda.
Palju hiljem.
Istume Kreeta lennukil. Lennuk istub lennurajal. Lend hilineb üle poole tunni. Sama f***ing olukord, mis Tallinnas, ainult f***ing lennukipersonal ei räägi f***ing inglise keelt. Midagi ei saa aru. K***di kapten vuristab nagu pesumasina tsentrifuug.
Kõik on üle visanud. Vist liigume. Tänk GAAD. Lubavad vähemalt gaasi litsuda, saame alla 3 tunniga Kreetale. Tahaks hotelli juba.
Väikeseks vahekokkuvõtteks:
Berliini jõudsime probleemideta, lennujaam oli lihtne. Panime pakid maha, saatsime välja paar uurimisrühma, lebosime niisama...
Paar tundi enne väljalendu käisime söömas (mm, mis juustuburks!) ja blokeerisime turvakontrolli alla oma kodinate ja peata-kana-sündroomiga.
Mina, Leeni ja Fox vahetasime lennujaama kemmergus riideid, ikkagi Kreeta, niisiis napid riided selga :D Ja siis lükati lend pool tundi edasi. Ja see oli väga piin. Fox ja sistad avastasid lõhnapoe võlusid, mina leidsin raamatud ja mängukaru (hind tühised 20 euri). Leeni... Eee... Ma küsin hiljem üle, mida tema tegi ja avastas.
Kell 19:45 hakati lõpuks värava juurde kutsuma. Viis minutit enne pardale lubamist hakati sinna riidekappi, kuhu nad lennukitäie rahvast pooleks tunniks sisse ajasid, ka hapnikku laskma.
Nüüd siis lõpuks lendame. Minu ja Leeni kõrval resideerub see, keda ma alguses pidasin veits ebaatraktiivseks meheks, aga kes on hoopis väga ebaatraktiivne naine. Säh sulle kooki moosiga. Heh.
Millalgi keset ööd lennukis.
Keegi ei tea, mis kell on või palju veel jäänud on. Linnad on öösel lennukist vaadates nagu närvilõpmed. Kui fotokas tagasi ei peegeldaks, teeks pilti. Meie Leeniga magasime. Leeni ikka magab, Teised mängivad kaarte. Unistan Kreeta soojast ööst ja basseinist hotellis. Tahaks, et tuba oleks mugav ja et saaks juba oma voodikese, kuhu pugeda.
Tegelikult on supertore jälle liikvel olla. Kõik tuleb uuesti meelde. Lennureisi igavus, lennujaamade hektilisus, uue koha avastamisrõõm.
Tahaks ainult, et saaks ilusti probleemideta hotelli, et ei tekiks mingeid ettenägematuid probleeme ja... Noh, et vähemalt täna veel oleks kõik rahulik. Siis ma ei kurdaks isegi nõmeda lennujaamas ootamise ega sakslastest cabin crew üle.
Kriss võitis kaardimängu. Birksist üle vahekäigu istub täielik superkjuut hottie. Kui Kreetal selliseid mehi on, siis peaks rannapuhkusest unistus kujunema. Ja ta just vaatas mulle otsa!!!! Iiiiiihhhhh!!!!! Ma arvan, et lasin püksi...
Ma hakkan igal aastal kaks korda Kreetal käima, kui ma seal selliseid veel näen. TO DIE FOR.
Tundub, et Relika tellis minu uinaku ajal vee "with gas". Khm. Sai ka, kusagilt tagaruumist. Aga tundub maitsev. Ja stjuuard, kes selle tõis, oli vähemalt nunnu, niiet need gaasid ei saagi siis liiga ebameeldivad olla.
Äratus kell 9.00 Ärkamine kell 9.30 sissemagamise tõttu. Pool kotti oli pakitud, pool tuli veel pakkida, kasukas oli alles seljas ja märg aluspesu, mille öösel kell kaks rõdule kuivama olin riputanud, veel märjem.
Birgit oli salaja kell kuus (või ükskõik millisel teisel salajasel kellaajal enne poolt kümmet) üles tõusnud ja hõivanud vannitoa.
Pakkisin viimased asjad, föönitasin oma alukaid, veetsin oma-aega vannitoas ja tarbisin rahustavaid tablette.
Kell 11:45 evakueerusime kodust, sest koer oli hüsteerikas. 12:05 saime Hessist kätte teiste tortillad ja minu juustuburgeri (pluss Raili poolt mulle kingiks tehtud tasuta väike koola!) ja 12:08 olime Foxi maja ees.
Leeni, vaene, oli juba bussiga Tallinna sõitnud ja jala lennujaama kõmpinud, enesetapja siuke. Kui meie ka lõpuks saabusime, otsisime ta üles, Fox vahetas raha, mina käisin WC-s. Püüdsin meeleheitlikult oma mobiili turvakontrolli jätta, aga nad ei tahtnud seda :(
Birx ja Kriss kadusid vahetult enne pardale minekut ära ja läksid šoppama. Pardale saime kenasti: väljalend viibis; 18 minutit plaanitust hiljem väljus lennuk lõpuks väravast ja 15:05 seisame lõpuks lennuraja alguses. Hea, et meil Berliinis 4 tunnine ajavaru on jäetud. Kõik saab korda.
Palju hiljem.
Istume Kreeta lennukil. Lennuk istub lennurajal. Lend hilineb üle poole tunni. Sama f***ing olukord, mis Tallinnas, ainult f***ing lennukipersonal ei räägi f***ing inglise keelt. Midagi ei saa aru. K***di kapten vuristab nagu pesumasina tsentrifuug.
Kõik on üle visanud. Vist liigume. Tänk GAAD. Lubavad vähemalt gaasi litsuda, saame alla 3 tunniga Kreetale. Tahaks hotelli juba.
Väikeseks vahekokkuvõtteks:
Berliini jõudsime probleemideta, lennujaam oli lihtne. Panime pakid maha, saatsime välja paar uurimisrühma, lebosime niisama...
Paar tundi enne väljalendu käisime söömas (mm, mis juustuburks!) ja blokeerisime turvakontrolli alla oma kodinate ja peata-kana-sündroomiga.
Mina, Leeni ja Fox vahetasime lennujaama kemmergus riideid, ikkagi Kreeta, niisiis napid riided selga :D Ja siis lükati lend pool tundi edasi. Ja see oli väga piin. Fox ja sistad avastasid lõhnapoe võlusid, mina leidsin raamatud ja mängukaru (hind tühised 20 euri). Leeni... Eee... Ma küsin hiljem üle, mida tema tegi ja avastas.
Kell 19:45 hakati lõpuks värava juurde kutsuma. Viis minutit enne pardale lubamist hakati sinna riidekappi, kuhu nad lennukitäie rahvast pooleks tunniks sisse ajasid, ka hapnikku laskma.
Nüüd siis lõpuks lendame. Minu ja Leeni kõrval resideerub see, keda ma alguses pidasin veits ebaatraktiivseks meheks, aga kes on hoopis väga ebaatraktiivne naine. Säh sulle kooki moosiga. Heh.
Millalgi keset ööd lennukis.
Keegi ei tea, mis kell on või palju veel jäänud on. Linnad on öösel lennukist vaadates nagu närvilõpmed. Kui fotokas tagasi ei peegeldaks, teeks pilti. Meie Leeniga magasime. Leeni ikka magab, Teised mängivad kaarte. Unistan Kreeta soojast ööst ja basseinist hotellis. Tahaks, et tuba oleks mugav ja et saaks juba oma voodikese, kuhu pugeda.
Tegelikult on supertore jälle liikvel olla. Kõik tuleb uuesti meelde. Lennureisi igavus, lennujaamade hektilisus, uue koha avastamisrõõm.
Tahaks ainult, et saaks ilusti probleemideta hotelli, et ei tekiks mingeid ettenägematuid probleeme ja... Noh, et vähemalt täna veel oleks kõik rahulik. Siis ma ei kurdaks isegi nõmeda lennujaamas ootamise ega sakslastest cabin crew üle.
Kriss võitis kaardimängu. Birksist üle vahekäigu istub täielik superkjuut hottie. Kui Kreetal selliseid mehi on, siis peaks rannapuhkusest unistus kujunema. Ja ta just vaatas mulle otsa!!!! Iiiiiihhhhh!!!!! Ma arvan, et lasin püksi...
Ma hakkan igal aastal kaks korda Kreetal käima, kui ma seal selliseid veel näen. TO DIE FOR.
Tundub, et Relika tellis minu uinaku ajal vee "with gas". Khm. Sai ka, kusagilt tagaruumist. Aga tundub maitsev. Ja stjuuard, kes selle tõis, oli vähemalt nunnu, niiet need gaasid ei saagi siis liiga ebameeldivad olla.
