2008 tuli Riias nii:
19:27
Kõik algas 30. detsembri hommikul äratusekella helinaga.
Kell seitse hommikul veeres mu vaene väsinud kere voodist maha
Ja seadis sammud vannituppa. Hambad, silmad, kael ja kõrvad...
Viimased asjad kotti, köögis kohv keema ja viimased pilgud Riia kaardile.
Lõpuks ärgastus ka ülejäänud minu väikesest perest.
Kellelgi polnud nii palju kotte kui mul, haahaaa!
Hommikusöök, bensiin, kell üheksa seisime Foxi maja ees.
Meeletult pikk reis, mille tähthetked olid mõned räpased naljad,
kaupsiretk Paides, valuutavahetus piiril ja kõhtulahtivõttev sõit läbi Riia linna.
Hotelli toimus riialastele demonstratsioonesinemine teemal "Kuidas eestlased pargivad".
Tagumine stange jäi autole külge. Kuuekümne kotiga eesti tšikid suundusid hotelli.
Maksime ette arve ära, sest raha polnud probleem.
Toad asusid liftita maja kuuendal korrusel. Tuharalihased pidid reisi lõpuks kauni kuju võtma.
***
Kohe esimesel õhtul suundusime linnaekskursioonile.
Vanalinn oli märkimisväärne, kõik oli ilus, mul oli soe, teistel mitte, hahhaa!
Soojendasime nende külmunud konte ühes vanalinna itaalia restos,
Kust me peale menüüde uurimist uuesti välja hiilisime. Ärge valesti aru saage,
Raha polnud probleem, lihtsalt kiire oli seda kaunist linna lähemalt uurida.
Pillasin oma 30 lehekülge infot tänavale maha.
Ei jõudnud veel kummardadagi, kui need juba tagasi mu pehmetes pihkudes olid.
Jumal tänatud kaaslaste eest!
Palju-palju tugeva tuule tõttu ähmaseid ja topeltnäolisi pilte.
Esimesel päeval suutsin ma oma saapa ära lõhkuda ja villi hankida.
Keeldusin klubitama minemast ja sain Aasta Piduri meeliülendava tiitli.
***
Päeva kokkuvõte? Suutsin kõik hulluks ajada parkimistasude jutuga
Ja lõpuks selle asja ise ära lahendada ilma mingi probleemita.
Teised klubis ei käinud, küll aga sai sõna "discount"
meie keeleteadlase-meditsiinitudengi keerulises ajus igaveseks tähenduse "disko hunt".
Tervitused siinkohal kõigile meile tuntud ja tundmatutele diskohuntidele!
***
Teisel päeval sai meie võimeka turistigrupi liikme poolt tühjendatud
Hotelli hommikusöögiosakonna mahlaautomaadi apelsinimahla sektsioon.
Ja me käisime kaupsituuril mingis lahedas Riia neljakorruselises kaubamajas.
Mina lohistasin oma saapa väsinud korjust puhtast idealismist mööda vanalinna.
Mu villis lurtsus kaks liitrit vedelikke. Olin püsivalt heas tujus.
Käisime lõunal itaalia restos, kus mu kaaslased näitasid meie lõunanaabritele,
Kuidas tegelikult spagette süüakse. Mina tõukasin kakskümmend salvrätti põrandale.
Lahkusime kiirendatud sammul.
Kahe raske toidukotiga oma tuppa ronimine viis mõtted kiirabi kättesaadavusele Riias.
Järgnes meeletu joomine ja huilgamine. Rõvedustega pikitud mäng Tõde või Tegu,
Tervitused leedukatelt kõrvaltoast. Meie vastus neile. Kirjutatud silmapliiatsiga.
Saadetud valesse tuppa.
Aasta Pidur tegi oma tööd eeskujulikult ja saatis oma kaaslased omapäi linnapeale.
***
Siit läksid asjad kaht rada. Eesti Tšikkide Kamp (edaspidi ETK) lahkus hotellist pidumõtetega.
Ööklubisse nad ei läinud. Kuigi raha polnud probleem.
Vanalinnas kaaniti jooki, tehti Guinessi rekord maailma kõige värisevama foto valdkonnas,
Keeleteadlane-meditsiinitudeng astus omale jalga šampapudeli põhja
Ja pani omale esmaseks diagnoosiks HIV-i.
Siis kukkus ta keset vanalinna selili (ilmne lihasnõtrus, selle tulemusel ka ulatuslik põrutus)
Tema šokis kere lohistati truude sõprade poolt hotelli paranema.
Peale vajaliku ooteaja möödumist loobus ta HIV-i diagnoosist ning
Professionaalse külmaverelisusega konstateeris ulatusliku gangreeni
Oma igaveseks selle ideaalse kuju kaotanud jalatallas.
***
Samal ajal veetis Aasta Pidur oma õhtut vägagi meeldivalt.
Manustades meeletutes kogustes alkoholi, kõõlus ta avatud aknal ja vahtis rakette,
Pakkus Riia tänavatele šampanjat, helistas koju, sõi veidi jäätunud sülti,
Võttis alles jäänud poolt šampapudelit kasutades dušhi, vaatas telekast kolme venekeelset filmi,
Tantsis, töllerdas mööda hotelli ja laulis mõnd eesti rahvalaulu.
Kui tema kaaslased saabusid, oli Rahu Ise ja aitas säilitada rahvuslikku üksmeelt.
Kella kuueks norisesid kõik eestlased oma õiglases unes.
***
Hommikusöögi ajal jäi meie kangelastel kogu mahlaautomaadi tühjendamisest puudu vaid üks klaas.
Selle kaotuse tasategemiseks tühjendati suitsujuustu taldrik. Üks punkt eestlaste kontosse!
Kell 12 lahkuti hotellist ja kui mõni riialane väidab teile, et nägi sel hommikul tänavatel liikumas
Kohevat vatitupsu või iglut meenutavat sõiduriista, siis see võis olla meie Peugeot-kapsaussike.
500 meetrit enne Eesti piiri kulutasime ära suurema osa oma münte ühes kenas kiirtoidukohas,
Näitasime oma kunstsõiduoskusi meeleolukate kaheksatega ümber piiriehitiste
Ja võtsime suuna Pärnule.
Enamus seltskonda magas rahulikult ja edukalt maha suurema osa meie ligikuuetunnisest sõidust.
Tema kiituseks peab ütlema, et Aasta Pidur aka The Autojuht ei olnud üks neist.
Kadestage, nutke, ühinege 12 kuu pärast =)
Kell seitse hommikul veeres mu vaene väsinud kere voodist maha
Ja seadis sammud vannituppa. Hambad, silmad, kael ja kõrvad...
Viimased asjad kotti, köögis kohv keema ja viimased pilgud Riia kaardile.
Lõpuks ärgastus ka ülejäänud minu väikesest perest.
Kellelgi polnud nii palju kotte kui mul, haahaaa!
Hommikusöök, bensiin, kell üheksa seisime Foxi maja ees.
Meeletult pikk reis, mille tähthetked olid mõned räpased naljad,
kaupsiretk Paides, valuutavahetus piiril ja kõhtulahtivõttev sõit läbi Riia linna.
Hotelli toimus riialastele demonstratsioonesinemine teemal "Kuidas eestlased pargivad".
Tagumine stange jäi autole külge. Kuuekümne kotiga eesti tšikid suundusid hotelli.
Maksime ette arve ära, sest raha polnud probleem.
Toad asusid liftita maja kuuendal korrusel. Tuharalihased pidid reisi lõpuks kauni kuju võtma.
***
Kohe esimesel õhtul suundusime linnaekskursioonile.
Vanalinn oli märkimisväärne, kõik oli ilus, mul oli soe, teistel mitte, hahhaa!
Soojendasime nende külmunud konte ühes vanalinna itaalia restos,
Kust me peale menüüde uurimist uuesti välja hiilisime. Ärge valesti aru saage,
Raha polnud probleem, lihtsalt kiire oli seda kaunist linna lähemalt uurida.
Pillasin oma 30 lehekülge infot tänavale maha.
Ei jõudnud veel kummardadagi, kui need juba tagasi mu pehmetes pihkudes olid.
Jumal tänatud kaaslaste eest!
Palju-palju tugeva tuule tõttu ähmaseid ja topeltnäolisi pilte.
Esimesel päeval suutsin ma oma saapa ära lõhkuda ja villi hankida.
Keeldusin klubitama minemast ja sain Aasta Piduri meeliülendava tiitli.
***
Päeva kokkuvõte? Suutsin kõik hulluks ajada parkimistasude jutuga
Ja lõpuks selle asja ise ära lahendada ilma mingi probleemita.
Teised klubis ei käinud, küll aga sai sõna "discount"
meie keeleteadlase-meditsiinitudengi keerulises ajus igaveseks tähenduse "disko hunt".
Tervitused siinkohal kõigile meile tuntud ja tundmatutele diskohuntidele!
***
Teisel päeval sai meie võimeka turistigrupi liikme poolt tühjendatud
Hotelli hommikusöögiosakonna mahlaautomaadi apelsinimahla sektsioon.
Ja me käisime kaupsituuril mingis lahedas Riia neljakorruselises kaubamajas.
Mina lohistasin oma saapa väsinud korjust puhtast idealismist mööda vanalinna.
Mu villis lurtsus kaks liitrit vedelikke. Olin püsivalt heas tujus.
Käisime lõunal itaalia restos, kus mu kaaslased näitasid meie lõunanaabritele,
Kuidas tegelikult spagette süüakse. Mina tõukasin kakskümmend salvrätti põrandale.
Lahkusime kiirendatud sammul.
Kahe raske toidukotiga oma tuppa ronimine viis mõtted kiirabi kättesaadavusele Riias.
Järgnes meeletu joomine ja huilgamine. Rõvedustega pikitud mäng Tõde või Tegu,
Tervitused leedukatelt kõrvaltoast. Meie vastus neile. Kirjutatud silmapliiatsiga.
Saadetud valesse tuppa.
Aasta Pidur tegi oma tööd eeskujulikult ja saatis oma kaaslased omapäi linnapeale.
***
Siit läksid asjad kaht rada. Eesti Tšikkide Kamp (edaspidi ETK) lahkus hotellist pidumõtetega.
Ööklubisse nad ei läinud. Kuigi raha polnud probleem.
Vanalinnas kaaniti jooki, tehti Guinessi rekord maailma kõige värisevama foto valdkonnas,
Keeleteadlane-meditsiinitudeng astus omale jalga šampapudeli põhja
Ja pani omale esmaseks diagnoosiks HIV-i.
Siis kukkus ta keset vanalinna selili (ilmne lihasnõtrus, selle tulemusel ka ulatuslik põrutus)
Tema šokis kere lohistati truude sõprade poolt hotelli paranema.
Peale vajaliku ooteaja möödumist loobus ta HIV-i diagnoosist ning
Professionaalse külmaverelisusega konstateeris ulatusliku gangreeni
Oma igaveseks selle ideaalse kuju kaotanud jalatallas.
***
Samal ajal veetis Aasta Pidur oma õhtut vägagi meeldivalt.
Manustades meeletutes kogustes alkoholi, kõõlus ta avatud aknal ja vahtis rakette,
Pakkus Riia tänavatele šampanjat, helistas koju, sõi veidi jäätunud sülti,
Võttis alles jäänud poolt šampapudelit kasutades dušhi, vaatas telekast kolme venekeelset filmi,
Tantsis, töllerdas mööda hotelli ja laulis mõnd eesti rahvalaulu.
Kui tema kaaslased saabusid, oli Rahu Ise ja aitas säilitada rahvuslikku üksmeelt.
Kella kuueks norisesid kõik eestlased oma õiglases unes.
***
Hommikusöögi ajal jäi meie kangelastel kogu mahlaautomaadi tühjendamisest puudu vaid üks klaas.
Selle kaotuse tasategemiseks tühjendati suitsujuustu taldrik. Üks punkt eestlaste kontosse!
Kell 12 lahkuti hotellist ja kui mõni riialane väidab teile, et nägi sel hommikul tänavatel liikumas
Kohevat vatitupsu või iglut meenutavat sõiduriista, siis see võis olla meie Peugeot-kapsaussike.
500 meetrit enne Eesti piiri kulutasime ära suurema osa oma münte ühes kenas kiirtoidukohas,
Näitasime oma kunstsõiduoskusi meeleolukate kaheksatega ümber piiriehitiste
Ja võtsime suuna Pärnule.
Enamus seltskonda magas rahulikult ja edukalt maha suurema osa meie ligikuuetunnisest sõidust.
Tema kiituseks peab ütlema, et Aasta Pidur aka The Autojuht ei olnud üks neist.
Kadestage, nutke, ühinege 12 kuu pärast =)
